Collection:uit buohccedikšu 2023
Import av Berit Bongos sjukepleieordliste til bruk i UiTs sjukepleietermprosjekt.
- This collection has not been sanctioned yet
- There are 583 articles in this collection
Source | Norsk bokmål | Davvisámegiella |
---|---|---|
Medisiidna:F-skala buohccedikšu uit |
|
Definition: Skálá mii lea ráhkaduvvon mihtidit mearridahkes guottuid. |
Medisiidna:G-fáktor buohccedikšu uit |
|
Definition: Lea oppalaš fáktor mii lea olbmo návccaid ja vitmma vuođđun). Charles Spearman (1904) čuoččuhii ahte G-fáktor ovddasta olbmo vitmma, muhto ii leat čájehuvvon (duođaštuvvon) ahte dakkár fáktor gávdno. |
Medisiidna:REM buohccedikšu uit |
|
Definition: Eŋgelasgillii "rapid eye movement"
Go oađđi olbmo čalmmit lihkadit niedgadettiin. |
Medisiidna:adapsjon buohccedikšu uit |
|
Definition: 1) Meannudanrievdadeapmi mii veahkeha oktagasa vuogáiduvvat iežas birrasii
2) Áicosealla hearkivuođa nuppástupmi, juogo nu ahtte áicosealla unnit gierdagoahtá go váikkuhuvvo guhkit áiggi dahje šaddagoahtá hearkkibun go uhccán váikkuhuvvo. |
Medisiidna:adekvat buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:afasi buohccedikšu uit |
|
Definition: Go ii máhte jietnadit sániid ja/dahje dovddahit Jurdagiiddis sániiguin. |
Medisiidna:affekt buohccedikšu uit |
|
Definition: Garra, dávjá fáhkalaččat bohciidan, dovdu: ballu, illu, moraš, gáđašvuohta, hálo (hálu, hállu), unohisvuohta, lihkku, ráhkisvuohta, vašši jna.
Sensoralaš ja mohtoralaš doaimmat ja vel doahpagiid ráhkadeapmi sáhttet leat vahágahttojuvvon mielladárri, miellalihkkaseapmi
komme i affekt: dáráskit Geahča maid emosjoner. |
Medisiidna:aggresjon buohccedikšu uit |
|
Definition: Dábálaš doaba mii sisttisdoallá dakkár meannudeami dahje daguid, main lea 'vašálašvuohta dahje várgaheapmi ja maid áigumuš lea vahágahttit nuppi olbmo
Aggressiiva daguid vuolggaha dávjá
1) hállu/ sávaldat iežas beroštumiid ovddidit, dahje
2) iežas ballu, vároheapmi dahje duššástuvvan, dahje
3) hállu baldit nuppiid. Aggrešuvnna čilgejeaddji teoriijat deattuhit iešguđetlágan sivaid
gapmolaš/instinktiivvalaš, sosiála, oahppoteorehtalaš ja sivat mat leat čadnon olbmolundui. |
Medisiidna:agnosi buohccedikšu uit |
|
Definition: Váilevaš nákca dovdát ja sáni gávdnat dasa maid áiccut vásihit (dovdet, gullet, oidnet)
Ovdamearkka dihtii visuála (oinnolaš) agnosiija: go ii dovdda šat dan maid čalbmi oaidná, auditiivvalaš (gullolaš) agnosiija: go ii nákce áddet jienaid/sániid sisdoalu, ja prosopagnosiija: go ti dovdá muođuid. Agnosiija boahtá das go vuoigŋašiid dakkár oasit vahaguvvet, mat dulkojit dákkár áicovásihusaid. |
Medisiidna:akkomodasjon buohccedikšu uit |
|
Definition: 1) Dábálaččat lea akkomodašuvdna juohke rumašlaš dahje mielalaš nuppástus dahje heiveheapmi mii dáhpáhuvvá vahkadeaddjiid, geažil
2) Kognitiiva psykologiijas - omd. Piaget:s - lea akkomodašuvdna kognitiiva minstara nuppástus, nu ahte heive oktii duohta olgguldas diliin. Geahča assimilasjon-sani ge.
3) Oaidnofysiologiijas lea akkomodašuvdna čalmmi linssa rievdan, nu ahte čalbmeáiccut čoahkkanit čalmmi gođacuzzii. á) Sosiálpsykologiijas lea akkomodašuvdna dakkár rievdamat joavkkus dahje joavkkuid gaskkas mat buoridit olbmuid gaskavuođaid - omd. kompromissat. |
Medisiidna:aktivere buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:aktivitet buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:aktuell buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:aleksitymi buohccedikšu uit |
|
Definition: Sihke dovdo- ja kognitiiva doaimmaid árru
Dovdodievalaš dávistemit eai heive oktii olgguldas dáhpáhusaiguin ja dávjá ii máhte olmmoš dovdduid čájehit. Jurdagiid dáfus váilu miellagovvádus, hutkáivuohta, ja siskánannákca. Dan syndroma oaidni máŋgga silolaš miellaváivvis, gárihuhttiid geavaheamis ja gárihuhttiid sorjáivuođas. |
Medisiidna:alliere seg med buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:allmennmenneskelig buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:altruisme buohccedikšu uit |
|
Definition: Meannudeapmi nuppiide ávkin go ii vuordde maidege oažžumis ruovttoluotta (geahča maiddái empati). |
Medisiidna:ambivalens buohccedikšu uit |
|
Definition: siskkáldas guovttádastin (guoktálastin), eavddašeapmi vuostálas guottuid gaskkas, guovtteguolmmat
Sihke positiivvalaš (liikon, buorášeapmi) ja negatiivvalaš guoddu (fuonášeapmi) seamma dáhpáhussii, áššái (čuozáhahkii) dahje olbmui. Geahča konflikt. |
Medisiidna:amnesi buohccedikšu uit |
|
Definition: Go massá olles muittu dahje oasi muittus
Sáhttá boahtit orgánalaš vahágis (omd. oaivvi vaháguvvamis dahje dávddas) dahje psykologalaš diliin (omd. eaidadeamis ja dissosiatiiva áruin). Anterográda amnesiijan gohčoduvvo go ii muitte dáhpáhusaid mat deaividit maŋŋil trauma (traumalaš dilálašvuođa). Oktagas ii nákce vuostáiváldit ođđa dieđuid, vaikko vel ovdalaš dáhpáhusaid muitu ii leat váikkuhuvvon. Retrográda amnesiijan gohčoduvvo go ii muitte dáhpáhusaid ovdal (ovdalaš) traumalaš dili. |
Medisiidna:anal buohccedikšu uit |
|
Definition: Čujuha bahtaráigái (anusii). Sátni geavahuvvo psykoanalyhtalaš teoriijas olbmo čálgama vissisdihto áigodaga (bahtačoallemuttu) birra, mii olbmo mihtilmasvuođas boahtá oidnosii go lea rohtašuvvil (lea impulsiiva) ja 1ea árvvas (anála ekspulsiiva luondu) dahje dárki ja čađadárki (anála retentiiva luondu). |
Medisiidna:analfasen buohccedikšu uit |
|
Definition: anála mudđu |
Medisiidna:analyse buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:angrep buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:angst buohccedikšu uit |
|
Definition: 1) Ballu lea olbmos dovddastuvvi ja unohis dovdodilli, mii dagaha ahte olmmoš ii loavtte áiggi, morraša ja rumašlaš gealdduid
Balu ektui lea sisballu moivvas ja eahpečielggas, ja dávjá váilu olgguldas čuozáhat mii baldá.
2) Psykoanalyhtalaš teoriijas sisballu čilgejuvvo seamma láhkai oatnan go dieđuhis (ja eaidan) vásihusat dahje impulssat (duvdosat) govddiidit millii.
3) Oahppanteoriijas lea sisballu eaktuduvvon mokta (hállu) sniehpput. Dát meannudeapmi garrá go sisballu geahppána. 4) Eksistensiála teoriijas čilgejuvvo sisballu eallima duššálašvuođa vásihussan. |
Medisiidna:angstlidelser buohccedikšu uit |
|
Definition: Miellaváttut maid dovdomearkan lea daddjon sisballu ja/dahje meannudeapmi mii galggašii sisbalu geahpidit (geahča fobier, nevroser, panikk, tvangslidelser ja posttraumatisk stress). |
Medisiidna:angstprovoserende buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:angstskapende buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:anlegg buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:ansvar buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:antakelse buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:antatt buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:apraksi buohccedikšu uit |
|
Definition: Mearkkaša diliid main olmmoš ii sáhte čađahit vissis lihkastagaid. |
Medisiidna:arketyp buohccedikšu uit |
|
Definition: Mearkkaša daid govahallamiid mat aistton Junga leat dieđoheamit juohke olbmos. |
Medisiidna:arousal buohccedikšu uit |
|
Definition: Rupmaša arousal soahpá vissis vuoiŋŋašstruktuvrra doaimmaide. |
Medisiidna:art buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:artikulere buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:arv buohccedikšu uit |
|
Definition: Dat iešvuođat mat beriid bokte sirdásit váhnemis mánnái. |
Medisiidna:arv og miljø buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:arveanlegg buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:assimilasjon buohccedikšu uit |
|
Definition: 1) Dábálaččat go oamasta juoidá ja dahká dan iežas oassin
2) Kognitiiva psykologiijas - omd. Piaget:s - assimilašuvdna lea vásihit máilmmi iežas kognitiiva minstariid mielde (geahča akkomodasjon). |
Medisiidna:assosiasjon buohccedikšu uit |
|
Definition: assosiašuvdna
1) Dábálaččat dat lea iešguđetlágan osiid gaskasaš ohppojuvvon oktavuohta
2) Assosiatiiva oahppan lea dihto dáhpáhusaid gaskasaš oktavuođat go dáhpáhusa dahje vahkadeaddji assosiere nuppiin dáhpáhusain dahje vahkadeaddjiin.
3) Vuoigŋašiin leat assosiašuvdnaoasit dat oasit mat doaimmahit váddáset jurddašanproseassaid. Dáin surggiin eai leat čielga sensoralaš dahje mohtoralaš doaimmat, ja leat erenoamážit gállovuoigŋašiin dahje vuoigŋašiid olggut oasis. |
Medisiidna:assosiasjonsområde buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:ataksi buohccedikšu uit |
|
Definition: Dehkiid váilevaš hálddašeapmi. |
Medisiidna:atferd buohccedikšu uit |
|
Definition: vise atferd = meannudit
Leat dagut, vástagat, dávisteamit, lihkastagat ja/dahje njálmmálaš dovddahusat subjektiiva (iežas) diđolaš vásihusaid birra - nappo juohkelágan doaibma maid nuppit sáhttet áicat dahje maid seassoinstrumenttat sáhttet registreret. |
Medisiidna:atferdsmessig buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:attribuere buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:attribusjon buohccedikšu uit |
|
Definition: Attributeret lea bidjat navdit nuppiide dahje alcces iešvuođaid. Attribušuvdnateoriija lea lahkananvuohki dasa mo galgá áddet sosiála proseassaid čilgedettiin dahje gávnnahettiin árttaidoktavuođaid - omd. čilgedettiin iežas dahje nuppiid olbmuid meanudeami ártta. Teoriijas kausála áttribušuvnna birra buvttihuvvo ahte mii viehka mahttái áddet iehčamet ja nuppiid olbmuid daguid dan vuođul mo mii ieža čilget ja áddet daguid ártta. Vuđolaš áttribušuvdnameattáhus mearkkaša ahte olbmuide navdá persovnnalaš iešvuođaid meannudeami vuođul, vaikko vel meannudeapmi lea ge dihto dilis bihciidan. |
Medisiidna:auditiv buohccedikšu uit |
|
|
Medisiidna:autisme buohccedikšu uit |
|
Definition: 1) Dábálaččat autisma mearkkaša go berošta dahje čalmmusta iežas daguid ovdalii (ovdalgo) olggut duohtadili.
2) Infantiila autisma lea dakkár miellaváddu mii mánáin vuhtto váilevaš nákcan lunddolaččat dávistit sosiála vahkadeaddjiide ja váilevaš nákcan sosiálalaččat doaibmat.
3) Autistalaš lea namahus mii geavahuvvo govvidit olbmo geas leat autisttalaš dovdomearkkat, omd. infantiila autismma oktavuođas dahje eará psykohtalaš gillámušaid oktavuođas. |
Medisiidna:autoritet buohccedikšu uit |
|
|